21.12.14

Tunnid aastavahetusel

22 -23. dets. on Robotite jõuluöö ja järgnevad pühad
29 ja 30 dets. on tunnid tavalise tunniplaani järgi
31. dets. on maja suletud ja olge vanaaasta õhtul kodus ka!
Alustame tundidega 5. jaanuaril 2015.a.

17.12.14

Neljapäeval 18.detsember jääb tund ära!

Tuletan meelde, et neljapäeval jääb tund ära. Järgmine tund on 22.detsember ROBOTITE JÕULUÖÖ!!!

Lugege eelmist postitust, mis tuleks kaasa võtta!

13.12.14

Robotite Jõuluöö

22.detsember kuni 23.detsember 2014.a. on organiseerimisel Kullo robotiringi õpilastele "Robotite Jõuluöö". Tegemist on ühe öölise talvelaagriga Kullo majas. Osalevad noorema ja vanema grupi õpilased - kokku umbes 20 õpilast.

Ajakava:
Esmaspäev 22.dets. 2014.a.
18.00 Saabumine ja registreerumine
18.30 Plaanide tegemine
18.45 kuni 24.00 Individuaalne töö, arvutimängud, muusika, videod jne.
24.00 Vajadusel öörahu

Teisipäev 23.dets. 2014.a.
Äratus, koristamine, pakkimine, lõpetamine.

Kaasa tuleks võtta:

  • magamiskott
  • sportlikud riided
  • jõulusöök ja jõulujook
  • oma roboti projektiks vajalikud asjad
  • oma läpakas, tahvel või muu nutikas seade
  • ... ja hulgaliselt tahtmist midagi asjalikku teha.
Lastele saab varem järgi tulla ning osavõtt ei ole kohustuslik! Kokkulepe laagri korraldamiseks on olemas Kullo administratsiooniga ning õpilasi instrueeritakse liikumisest Kullo majas öisel ajal.
Oodatud on ettepanekud, et robotitel oleks kena jõuluöö!



Robotiehitajad ERR-i Terevisioonis

Ott ja Mikk meisterdasid televisioonis jõulukroone. Näha saab neid hetkeks SIIT.

Terevisioon 07.12.2014

19.11.14

16.11.14

Robotexi treeningpäev

Täna 16.nov. 2014.a. osalesime treeningutel TTÜ spordihoones. Lisan mõningad pildid.








Tunnid 19 ja 20 november 2014.a.

Seoses osalemisega Instrutec 2014 messil võib juhtude, et hilinen tundi või ei jõua Piritalt Mustamäele. Enne Kullosse tulemist on soovitav ette helistada ja täpsustada tundide toimumist. Samuti soovitan kõigil külastada messi Instrutec 2014. Infot saab http://www.fair.ee/instrutec/ Mess toimub messikeskuses 19-21. november ja on avatud 10.00 - 18.00 ja viimasel päeval 10.00 - 17.00.

1.11.14

NASA marsi kulgur

Kuna tegelesime marsile maandumisega siis päris asju leiab sellelt lingilt Mars Curiosity . You Tube-st tasub otsida lisaks Mars Curiosity Rover-i kohta. Sealt leiab maandumise animatsiooni.


25.10.14

Mida oleme õppinud

Panen kirja teemad mida oleme käsitlenud. Mõnel oleme peatunud pikemalt ja mõnda ei ole süvenenud.

Algajate grupp.

  • Kullo sisekord, käitumine ja ohutustehnika.
  • Mida hakkame tegema ja millal, vastused arvukatele küsimustele.
  • Joonestamise alused + praktiline töö
  • "Lendav droon" ehk viskelennuk
  • "Marsile maandumine"
  • Igavaim tund - materjaliõpetus
  • Kirjutasime firmale maili ja küsisime hammasrataste valmistamise hinda
  • Saagimine ja puurimine ja ohutus seda tehes
  • Elektroonika skeemid ja tingmärgid
  • Multimeeter ja praktilised ülesanded
  • Päikesepaneel, LED ja lüliti - see on väga raske skeem
  • Vaheajal võtsime koost lahti printereid ja faxe
Vanem grupp

  • Plaanide tegemine
  • Poolikute tööde jätkamine
  • Turvapadja avamine
  • Kondensaatori teooria ja praktika
  • Järjestik- ja paralleelühendus
  • Ekskursioon firmasse Roolaid OÜ (CNC ja laserpingid)
  • Kirjutasime firmale maili ja küsisime hammasrataste valmistamise hinda
  • Valmistumine Robotex 2014-ks
  • Materjaliõpetus
  • Arduino ja lüliti oleku kuvamine ekraanile
  • Individuaalne töö
Näiteid mailidest kuidas küsitakse firmalt nimega näiteks "Kullo robotiring" 100 hammasratta valmistamise hinda ja aega.

NÄITED:
Lühim näide: Tere küsin KULLO.

Tere Kullo Robotiring, meie firmal oleks vaja 100 hammasratast mis on metallist. Võiksite ütelda hinna ja kuupäeva (millal see valmis saab) nii kiiresti kui saab.

Tere! Millal valmistatakse hammasrattaid? Kui palju need hammasrattad maksavad? Kui palju sul neid on? Millal need kohale jõuavad või valmis saavad? Milline materjal sobib täpsemalt. Kui suured teil on? Loodan, et vastate kiiresti.

Lugupeetud Kullo. Firma küsib kas kullo robotiring saab valmistada 100 rauast hammasratast.

You kullo mis teed. kle mul vaja kuldhammasratast. Kui sa mulle hammasrata annad siis ma annan sulle miljon eurot. kui sa ei tee hammasratast siis ma t...n su.Hakake kohe hammasratast tegema. Käi tööle.

Tere kullo robotiring. Meie firma soovib 100 hammasratast, materjal on teras ja mõõdud
saadetakse mailile.

Tahaks tellida 100 hammasratast ja hamba sügavusega 1,2 mm. Arve saata minu meili aadressile. ME PIDIME JU HINDA KÜSIMA! ÄKKI ON LIIGA KALLID.

Tõsiselt heal tasemel näidet siia ei lisa vaid võtan kasutusele oma töökohas!

14.10.14

Millisekund

VIDEOTE KVALITEET PARANDATUD!

Koos autoõpetuseringiga katsetasime kui kiiresti avaneb turvapadi. Tegu peaks olema millisekunditega. Kodune ülesanne on natuke asja uurida.


See ei toiminud!

Hiljem toimis !!!

Tunnid vaheajal

Tunnid toimuvad tunniplaani järgi ja muudatusi ei ole!

Midagi uut teoorias ei õpi vaid lammutame printereid ja muud tehnikat robotite ehitamise tarbeks. Aga ikkagi õpime!



Rain Ellermaa Kullo robotiringi vilistlane Robotexil.

25.9.14

Vanakestele

Järgmisel neljapäeval 2.okt. üritame minna vaatama CNC ja laserpinke. Kogunemine Sõpruse puiestee ja Linnu tee nurgal bensiinijaama parklas. Mustamäe poolses bensiinijaamas mitte linna poolses. Sealt läheme jala.

LISATUD/UUS/LOE!!

Kullos tundi ei toimu. Koguneme siin:


Seega Neste bensukas kell 18.00. Hilinejaid ei ole!

Läheme edasi jalgsi ja tunni lõppemise aega ei tea. Kaasa hea tuju ja asjalikud küsimused!

Joonestamise ülesanne

Noored insenerid said ülesandeks märkida materjalile ja välja lõigata neli detaili. Mõned aktiivsemad isad on soovinud projekti kodus iseseisvalt korrata ja valmistada selline asi. Joonist on muudetud ja detaile on juurde tulnud. Mõõtmeid on samuti muudetud! Detail nimega TIIB on laiusega 60 kuni 80mm. Võite ise valida ja arutleda mis on parem. Joonisele on märgitud ka kuidas võiks olla puidu (Balsa) süüjooned. Vast on nüüd huvitavam.


Edu Teile ja õpetus järgneb!

Joonestamine ja jooniste lugemine peaks nüüd selge olema. Materjali paksus on tähistatud S=2. Paksus on seega 2 mm. Esimesena tuleb detailide mõõdud kanda materjalile. Kindlasti pehme terava pliiatsiga ja mitte kõvasti vajutades. Välja tuleb lõigata joonest väljaspoolt kasutades nuga ja metalljoonlauda. Tiib ehk detail T tuleb välja lõigata tervena. Tiivale teeme profiili. Tiib peab olema poole kukkuva veetilga kujuline. Esiservaks on soovitav valida sirge serv. Eest peab olema jämedam (paksem) ja tagant õhenev (peenenev).


JÄRGNEB!


21.9.14

Uutele ja vanadele

Esmaspäeval oleks vaja  nuga (mudelinuga. vaibanuga jne.) õhukese teraga balsapuu lõkamiseks. Oleme õppinud joonestama ja asume ehitama esimest asja. Kui ei ole saab robotiringist!

Vanem grupp: Kas uurisite G koodi kohta? Mikk pommitab mind failidega. 3D printer seisab Kullos ja proovige!

4.9.14

Robootika lisavõimalused

On võimalus 10.- EUR -i eest ehitada lihtsamaid roboteid! Registreeruge!

http://www.kultuurikatel.ee/makerlab/events/

9. ja 10. september 15.00 -19.00

Olge kiired!

20.8.14

Uus õppeaasta 2014/2015

Saabunud on õppeaasta, kus esimest korda alustavad eraldi gruppides vanad robotiehitajad ja esimest aastat käivad õpilased. Seoses sellega muutub ka tunniplaan:


VANAD ROBOTIEHITAJAD - Teisipäev ja neljapäev 18.00 kuni 20.00

ESIMESE AASTA ÕPILASED - Esmaspäev ja kolmapäev 18.00 kuni 20.00

JÄRGMISED TUNNID ON JÄRGMISEL NÄDALAL!

Miks on nii sai seletatud esimesel tunnil. Seega, uute järgmine tund on esmaspäeval ja vanakestel teisipäeval!

Kokku on kirjas üle 30 õpilase. Kõiki ei olnud esimeses tunnis kohal. Kullo kodulehel on registreerimine kinni. Kes vanadest olijatest soovib jätkata, peab pöörduma minu poole. Kõigil osalejatel on vaja avaldus ühes ja leping 2-s eksemplaris kui täidetakse paberil.
Uutel õpilastel on esialgu vaja oma nimega kast oma asjade hoidmiseks. Hiljem läheb vaja 2 AA patareid, 1 toores muna jne. 

Kodused ülesanded:
  • Robotex
  • kuidas kirjutatakse üks sõna mida ma ütlesin ja mida leidub internetis selle kohta

Toredad poisid olid esimeses tunnis ja karkudega ei pea kohale tulema! Tubli ja vapper poiss oled! Oleksime asjad ka telefonis või netis aetud saanud. Küsimused olid ka asjalikud.


30.5.14

Järgmiseks aastaks registreerumine on alanud!

Mehed eelmistest aastatest pange ennast Kullo lehel kiirelt kirja. Uusi võtame ainult vabadele kohtadele. Mõelge hoolikalt, kas tahate veel õppida ja mille huvitavaga sügisel alustame. Mune loobime - see on kokku lepitud!

www.kullo.ee


29.5.14

Viimane tund

Ja ongi käes viimane tund. Suur osa õppematerjalist jäi sel aastal üllatuslikult läbimata. Aga ju me siis oskame paremini progeda ja kehvemini ehitada. Reedel selgub mis kuupäevast algab registreerimine uueks õppeaastaks. Kui vanakesi tuleb piisavalt siis uusi juurde ei võta.
Täna joome limpsi ja näksime näkse ning teeme suuri plaane tulevikuks. Lisaks vaatame üle mis Teil oma kastidesse on kogunenud ja teeme suurema koristuse!

ILUSAT SUVE!

29.4.14

Teemad

Õppeaasta lõpuni saab tegeleda oma teemaga. Lisaks on välja pakutud järgmised projektid:

  • muna mürsk;
  • Kullos lonkiv robot;
  • Lego projektid;
  • Folk race;
  • Nikko mudelauto;
  • Arduino ja mootorid;
  • oma projekt.
Probleeme on tekitanud Arduino mootorite plaadi kasutamine. Tegin puust ja punaseks. Plaadi andmed on siin http://arduino.cc/en/Main/ArduinoMotorShieldR3 . Tähtsam osa sellest on pinnide lülitamine:

Funktsioonpin KanalApin Kanal B
SuundD12D13
PWMD3D11
PidurD9D8
Voolu mõõt.A0A1
Voolu mõõtmise jätame esialgu välja. Seega tuleb tegeleda kolme pinniga. Esmalt ütleme void setup osas millised pinnid on väljundid näiteks mootori A puhul.

pinMode(12,OUTPUT);//mootori A pöörlemise seisund
pinMode(9,OUTPUT);//mootori A piduri seisund

Nüüd paneme mootori täiega uugama!

void loop

digitalWrite(12,HIGHT);//mootor pöörlema
digitalWrite(9,LOW);//pidur maha
analogWrite(3,255)// A mootori kiirus max seega arv 255

viide näiteks 3 sekundit

Siit ei saa teha kopit peab ise sulud ja muud asjad lisama!!!!

Mikk lisas softi kuidas 2 mootorit tööle saad. Proovige!!!

const int dirA = 12;
const int dirB = 13;
const int speedA = 3;
const int speedB = 11;

void setup() {
// put your setup code here, to run once:
pinMode (dirA,OUTPUT);
pinMode (dirB, OUTPUT);
pinMode (speedA, OUTPUT);
pinMode (speedB, OUTPUT);
}

void loop() {
// put your main code here, to run repeatedly:
digitalWrite(dirA, HIGH);
digitalWrite(dirB, HIGH);
analogWrite(speedA, 255);
analogWrite(speedB, 255);
delay(500);
}


16.3.14

Tunnid vaheajal

Tunnid toimuvad tunniplaani järgi. TEISIPÄEVAL roboteid ei ehita vaid läheme direktori jutule. Seega tavalist tundi ei tule!

6.3.14

Arduinoga alustamine

Kuna Lego roboteid on kodus ainult 1 õpilasel siis kodutöödest loobumine osutus teistel justkui põhjendatuks. Arutasime olukorda ja asume Arduino robotiseeria kallale. Eelmisest aastast on olemas 4 Arduino Leonardo plaati. lisaks püüan juurde hankida Arduino Unosid ja mootorite kontrollereid. Mõlemaid saaks olemasoleva raha eest 2 tk. Panen siia lingid mis asjad need on:
Arduino Leonardo eelmise õppeaasta tutvustus ja Arduino UNO selleks aastaks. Mootorite juhtimise moodul võimaldab ühendada 2 alalisvoolu mootorit või ühe sammumootori. Seega saaks teha liikuva roboti. Kes soovib omada isiklikke plaate/mooduleid siis vajalikum on põhiplaat.



Pilt mootorite juhtplokist


Tarkvara on vabavara ning leidub palju koodijuppe ja foorumeid kust saab lisaks abi ja juhendamist. Arduino koduleht http://www.arduino.cc/
Tarkvara saab allalaadida http://arduino.cc/en/Main/Software



2.3.14

Reketi liigutamise programm

Kuna otsustasime tutvuda kuidas tehakse lihtsamat mängu, siis proovisime Ping-Pongi ühele. Näide on raamatust Robootika? ... See on imelihtne! Nagu ikka ei hakka endast lugu pidav koodijupp kohe tööle. Olen reede õhtust pusinud ja mõnda kohta omatahtsi ringi teinud. Panen siia esialgse variandi, mida saab veel ringis kohendada.
Peamiseks probleemiks on reketi paremale liikumisel jääv pikk saba. Vahetasin katsetamise käigus värava ehk reketi "AA" deks. Siis oli parem jälgida. Mingi konks on veel sellega kui reket jõuab paremasse nurka. Alustamisel ei teki värav ka päris keskele.

//Reketi liikumine
task main()
{
  int Dash;
  long alg;
  long Mootor;
  alg=MotorRotationCount(OUT_A);
 
  while(TRUE)
  {
    Mootor=MotorRotationCount (OUT_A)/5;
    Dash=(alg-Mootor)+DISPLAY_WIDTH/2;
    if (Dash<0)
    {
      alg=Mootor-DISPLAY_WIDTH/2;
      Dash=0;
    }
    if (Dash>DISPLAY_WIDTH-12)
    {
      alg=Mootor+DISPLAY_WIDTH/2-12;
      Dash=DISPLAY_WIDTH-12;
    }
   TextOut(Dash, LCD_LINE8,"AA",DRAW_OPT_CLEAR_LINE);
   Wait(100);
   ClearScreen();
   }
}


25.2.14

Andurite lugemine

Iga anduri korral on vaja vähemalt 3 rida.
1. rida, mis ütleb milline andur millises augus on;
2. mõõtjale nime ja tüübi andmine;
3. andmete lugemine.

Spikrid on Teile välja jagatud ja sealt leiate Andurite lõigust:
1. rea jaoks Set Sensor... ja mis edasi peab olema kirjutatud ning millise anduri puhul. Juttu oli mis need S1 ja S2 ja S5 on.
2. rea jaoks oli vajalik ainult see, et puuteanduri mõõtja tüüp on bool ja teistel byte. Nimi võiks olla normaalne ning et oleks teistele arusaadav võiks kasutada näiteks PuuteAndur jne. Halvad nimed on Sensor1 ja Mait3. Need kaks rida on eraldi kirjeldatud spikri lehel 2.
3. rida algab mõõtjanimi =Sensor(S1);  Mõõtjanime andsite eelmisel real ise, näiteks PuuteAndur kui on puuteanduriga tegu. S1 ei pea olema kui 1. real ütlesite et on agus S2 siis peab siin ka olema S2.

1 ja 2 rida võiksid kohe task main() all. Kuhu andur on pandud ja muutuja nime suudab aju meeles pidada aga lugemise paneme kordama, sest siis näeme tulemust pidevalt.

Nüüd NXT sees peaks anduri loetaud arv olemas olema. See muutub heli, valguse ja sonari puhul kogu aeg, sest tingimused muutuvad. Et see arv teada saada trükime selle ekraanile. Selleks paneme while(TRUE) käsuga korduva tegevuse käima. Järgnev osa peab olema loogelistes sulgudes, et programm teaks mida korrata. Seega, peale kordamise alustamist loeme oma andurit, mille olime ühendanud.  Siia tuleb kirjutada oma valitud anduri lugemise rida. See on eespool mainitud rida 3. Valgusanduri puhul näiteks ValgusAndur=Sensor(S1); Vaata spikrist teiste andurite lugemine. Nüüd teeme rea 2 puhtaks, et sinna tulemus kirjutada. Vaata juhendist kuidas rida 2 puhastada. Tunnis otsustasime tegeleda helianduri, sonari ja valgusanduriga siis nende väljund on numbriline ja saame trükkimiseks kasutada käsku trüki number NumOut(10,LCD_LINE2,ValgusAndur); Vaadake ja uurige mis see 10 on! Ning viimaseks paneme väikese viite Wait(MS_100); ning loogelised sulud kinni.

ONGI LIHTNE!

Kuidas see harjutus Teil tehtud saab, kui mainitud spikrid on pea kõik Kullos mööda klassi laiali aga eks IT mehed ise teavad!

Õpetaja Mait lubas selle programmi kodus järgi proovida ja rabas andurid ning mootori kaasa. Aju aga jättis Kullosse laua peale! Kahju kui õpetaja ajud lohakile jätab ja unustab lubadused!




22.2.14

Nupu programm

Oli küsimusi, et valgusanduri programmi ja puuteanduri (nupu) programmi ei saanud tööle. Tegin ise programmi läbi ja see töötab. Kuna mul kodus valgusandurit ei ole siis seda kontrollida ei saa aga juhendan, mida tuleks muuta. Programm on siis selline:

//Nupukas
task main()
{
SetSensorTouch(S1); //pistame lyliti auku 1
bool Puuteandur; //ytleb, et lyliti saab olla õige või vale
while(TRUE)  //paneb tegevuse korduma
   {
   Puuteandur = Sensor(S1); //käsib ajul lülitit kontrollida
   ClearLine(LCD_LINE2); //Teeb ekraani puhtaks
   if (Puuteandur)  //kontrollib muutujat nimega Puuteandur
   TextOut(0,LCD_LINE2,"Nupp all"); //kui on õige tee seda
   else   //kui on vale
   TextOut(0,LCD_LINE2,"Nupp yleval");  //tee seda
   Wait(MS_100);   //oota, et ekraani lugeda jõuaks
   }
}

Lisan siia video:




Teeme eelmise programmi ringi valguse mõõtmiseks.

1 rida Valgusanduri puhul paneme programmile uue nime
4 rida SetSensorLight(S1);//Ühendame silma aukku 1, kui tahame 2 siis sulgudesse S2
5 rida byte ValguseAndur; //anname valguse suurusele nime ja ütleme, et see on positiivne arv
8 rida ValguseAndur=Sensor(S1);//Vaatab palju valgust on anduril augus S1, (sama S mis real 4)
9 rida NumOut(10,LCD_LINE2,ValguseAndur);//Peaks trükkima valguse näidu. 0 on pime ja 100 on valge
if ja teksti käske ei ole vaja aga ootama peaks panema.

Head katsetamist!

20.2.14

Tund neljapäeval 20.veebruaril.

Väga tublid olid Oskar ja Sten. Oskar süvenes programmi installeerimisse ja Sten sai valmis valgustundliku mootori. Andree tegutses palju iseseisvalt ja jään tema paljudele küsimustele vastuse võlgu. Tal on mootorid alusplaadile kinnitatud ja otsib elegantset lahendust kuulliuguri kinnitamiseks. Pean jupid leidma, et ta edasi jõuaks. Programmeerimine huvitab väheseid aga esimesed oma programmid juba tulevad! Kontrollitakse Robootika raamatu programme ja mõeldakse välja enda omi. Üllatasid ennest progejateks nimetatavad 2 noort meest, kes ühte väiksemat kõigi rõõmuks kappi toppisid. Ega topitav eriti vastu olnud, sest ruumi piisas, valus ei olnud ja huvitav oli ka! Enne kappi sattumist oli härrasmehel peaaegu valmis 6 rattaline mäkketõusu robot ja programmi idee, aga huvitavamad tegevused tulid vahele.

18.2.14

Raadiosaatjatega tund

Täna 18.veeb. 2014.a. toimus tund kus üks õpilane pidi raadiosaatja abil seletama tervele grupile etteantud seadme konstruktsiooni. Arvan ,et avastasime mõlemad. Nii õpetaja kui õpilased. Elektriskeemi koostamine koordinaatide järgi oli lihtsam aga "mõttetu kolaka" kokkupanek osutus keerukaks. Lisaks andis õpetaja valed asjad valedele gruppidele. Paanika alguseni kulus alla 10 minuti. Ka see on õppetund! Mõttetut asja pusimise saab teha keerulisemaks kui mittevajalikke juppe lisaks anda!

Parimad juhendid ja soovitused:

  • pane see asi sinna selle asjaga mille nime ma ei tea;
  • mis on plastmass;
  • mis asi kuhu ja millega;
  • mis asi on hall kui on 2 heledat detaili;
  • mis on kolmandasse auku, kui reas on 5 auku, oluline on ju vasakult või paremalt!;
  • pane suuremasse rohelisse keskele, vastuseks on mis poolt;
  • mis asi on takisti ja mida see takistab kui mind ei takista midagi.
Poisid, Te olete toredad!. Kõik ei mõtle ja ei näe nagu Teie ja Meie! Kui oma firma teete pidage seda meeles!

Kullos lonkiv robot

Arutasime Kullos jalutava roboti ehitamist. Algatusgrupp on tekkinud ja seda tundub juhtivat Mikk. Saatsin info Kullo direktorile ja plaanis on koosolek antud teemal järgmisel nädalal või hiljem. Vast saame minna juhtkonnale külla. Parim ettevalmistus on vahvad ideed. Ei avalikusta mida lisaks meie ideedele pakkus Kullo direktor. Nii et ideede laegas valla ja loovat mõtlemist! Juhtkonna vastuvõtule on viisakas minna viigipükste ja lipsuga. Kodune ülesanne:
1. pükste viikimise õppimine,
2. lipsu sõlme tegemine,
3. kingade viksimine.

Sama kehtib ka õpetajale!

Täpse kuupäeva teatan, kui on juhtkonnaga kokku lepitud.


17.2.14

Kui ikka Lego ei ühildu arvutiga

Mine lehele robotc.net


Liigu allapoole ja leia rida NXT Driver (32 bit operating Systems)


Arvuti laeb alla zip faili. Paki lahti näiteks winrar-iga.
Paea meeles millisesse kausta lahti pakkisid.
Käivita setup või autorun.


16.2.14

Eriku programm

Erik saatis oma eelmise tunni programmi. Eriku programm

Parem on saata programm copy paste-ga tekstina, kui see teile tüli ei tee.

Robot

11.2.14

Programmeerimine

Täna oli laialivalguv tund programmeerimisest, muutujatest, ajaloost, mängudest, ärist, rahast ja joovastavatest jookidest.
Tore , et olete Miku juttu progemisest arvestama hakanud. Paljud arvavad ,et robotiringis ehitatakse asju, seal aga õpetatakse hoopis mõtlema. 3 tundi on kulunud poole ekraani tumedaks värvimisele ja täna Erik sai hakkama. Järgmine tund õpetab Teid. Kui saadab mulle oma programmi panen siia ülesse ja arutame.

Kes soovivad tutvuda muude progemise keeltege soovitan kasutada http://www.codecademy.com/

Kodune ülesanne 1. Värvi Lego ekraan kuni reani 30 mustaks. Keerulisem variant on värvida nii, et alt ülesse 0,3 sekundi lise vahega ridade kaupa.

Kodune ülesanne 2. Ruutu sõitev robot. Ruudu suurus võiks olla 50 cm kuni 60 cm. Arvestage rataste suurusega!

Teile on jagatud trükitud spikrid, mille abil saab ülesanded lahendada!
Brixcc programmi pole vaja, saab teha paberil või notepadis!

6.2.14

NXT ja USB ühendamine

Poisid kellel tarkvara ei leia NXT-d tasub proovida mitmeid asju. Kammisin netis ja leidsin õpetuse:

Loe siit!

Soovitati kustutada nxt.dat fail ja siis proovida aga seda ise kontrollinud ei ole. Kindlasti lülitage NXT-l bluetooth välja.

Tuletan meelde, et ülesanne oli kirjutada 2 rida teksti ekraanile ja ülejäänud osa värvida mustaks. Suure vaevaga teksti saime aga värvimisest ei tulnud midagi välja. Järelikult peate kodus lisaks mõtlema!

Kõigile sai paljundatud spikker kust saab vaadata!

2.2.14

Pannkookide tegemine

Koostasime algoritmi pannkookide tegemiseks ja selgus, et elu on keerulisem kui teooria. Lähteülesanne. Pann on, pliit on, tainas on, õli on, pannilabidas on, moos on ja tulemusena on vaja maitsvad pannkoogid.
Tekkivad küsimused:

  • kuidas saab tainas pannile;
  • kuidas tainas laiali ajada;
  • kust ma tean, et valmis on;
  • milleks õli vaja on;
  • kuidas kook ümber keerata;
  • kuidas kook koju viia, sest see on esimene kook!
Õpetaja viga oli teha kooke liiga ligidal suitsuandurile. Kui enam kooke ei tee võtke pann pliidilt!
Tuletõrje signalisatsiooni rakendumine ei olnud plaanis. Suitsu eriti polnud  aga kohale tulnud onud olid kuidagi väga kurjad.

Direktor ja administratsioon olid mõistvad ning ei ole vaja saata lastega raha vale väljakutse kompenseerimiseks. Poisid olid tublid ja õppisid palju. Lähen nendega ka luurele!

12.1.14

Tund jääb ära ja tehakse järgi!

Neljapäeval 16. jaanuaril jääb tund ära, kuna olen koolitusel. Teeme tunni mingil ajal järgi. Lepime hiljem täpsemalt kokku.

Programmeerimine NXC keeles kasutades Bricx Command Center-it

Kasutada saab raamatut:
Robootika? ... See on imelihtne! Autor Leivo Sepp. Mina ostsin Apollost 25.40 EUR. 

Tarkvara saab alla laadida :
http://bricxcc.sourceforge.net/ Seal ei tööta link "latest version" ning peale väikest surfamist õnnestus laadimine lehelt http://sourceforge.net/projects/bricxcc/files/bricxcc/ 

Tuletan meelde, millest tunnis rääkisime:

  • kuidas ekraan jaguneb
  • remargi kirjutamine (// ja /* ... */)
  • task main ()
  • kuidas leida klaviatuurilt []}{ ja mis on tühik
  • iga rea lõppu semikoolon ;
Joonistasime esimese algoritmi ja saatsime esimese programmijupi robotisse.