Iga anduri korral on vaja vähemalt 3 rida.
1. rida, mis ütleb milline andur millises augus on;
2. mõõtjale nime ja tüübi andmine;
3. andmete lugemine.
Spikrid on Teile välja jagatud ja sealt leiate Andurite lõigust:
1. rea jaoks Set Sensor... ja mis edasi peab olema kirjutatud ning millise anduri puhul. Juttu oli mis need S1 ja S2 ja S5 on.
2. rea jaoks oli vajalik ainult see, et puuteanduri mõõtja tüüp on bool ja teistel byte. Nimi võiks olla normaalne ning et oleks teistele arusaadav võiks kasutada näiteks PuuteAndur jne. Halvad nimed on Sensor1 ja Mait3. Need kaks rida on eraldi kirjeldatud spikri lehel 2.
3. rida algab mõõtjanimi =Sensor(S1); Mõõtjanime andsite eelmisel real ise, näiteks PuuteAndur kui on puuteanduriga tegu. S1 ei pea olema kui 1. real ütlesite et on agus S2 siis peab siin ka olema S2.
1 ja 2 rida võiksid kohe task main() all. Kuhu andur on pandud ja muutuja nime suudab aju meeles pidada aga lugemise paneme kordama, sest siis näeme tulemust pidevalt.
Nüüd NXT sees peaks anduri loetaud arv olemas olema. See muutub heli, valguse ja sonari puhul kogu aeg, sest tingimused muutuvad. Et see arv teada saada trükime selle ekraanile. Selleks paneme while(TRUE) käsuga korduva tegevuse käima. Järgnev osa peab olema loogelistes sulgudes, et programm teaks mida korrata. Seega, peale kordamise alustamist loeme oma andurit, mille olime ühendanud. Siia tuleb kirjutada oma valitud anduri lugemise rida. See on eespool mainitud rida 3. Valgusanduri puhul näiteks ValgusAndur=Sensor(S1); Vaata spikrist teiste andurite lugemine. Nüüd teeme rea 2 puhtaks, et sinna tulemus kirjutada. Vaata juhendist kuidas rida 2 puhastada. Tunnis otsustasime tegeleda helianduri, sonari ja valgusanduriga siis nende väljund on numbriline ja saame trükkimiseks kasutada käsku trüki number NumOut(10,LCD_LINE2,ValgusAndur); Vaadake ja uurige mis see 10 on! Ning viimaseks paneme väikese viite Wait(MS_100); ning loogelised sulud kinni.
ONGI LIHTNE!
Kuidas see harjutus Teil tehtud saab, kui mainitud spikrid on pea kõik Kullos mööda klassi laiali aga eks IT mehed ise teavad!
Õpetaja Mait lubas selle programmi kodus järgi proovida ja rabas andurid ning mootori kaasa. Aju aga jättis Kullosse laua peale! Kahju kui õpetaja ajud lohakile jätab ja unustab lubadused!
1. rida, mis ütleb milline andur millises augus on;
2. mõõtjale nime ja tüübi andmine;
3. andmete lugemine.
Spikrid on Teile välja jagatud ja sealt leiate Andurite lõigust:
1. rea jaoks Set Sensor... ja mis edasi peab olema kirjutatud ning millise anduri puhul. Juttu oli mis need S1 ja S2 ja S5 on.
2. rea jaoks oli vajalik ainult see, et puuteanduri mõõtja tüüp on bool ja teistel byte. Nimi võiks olla normaalne ning et oleks teistele arusaadav võiks kasutada näiteks PuuteAndur jne. Halvad nimed on Sensor1 ja Mait3. Need kaks rida on eraldi kirjeldatud spikri lehel 2.
3. rida algab mõõtjanimi =Sensor(S1); Mõõtjanime andsite eelmisel real ise, näiteks PuuteAndur kui on puuteanduriga tegu. S1 ei pea olema kui 1. real ütlesite et on agus S2 siis peab siin ka olema S2.
1 ja 2 rida võiksid kohe task main() all. Kuhu andur on pandud ja muutuja nime suudab aju meeles pidada aga lugemise paneme kordama, sest siis näeme tulemust pidevalt.
Nüüd NXT sees peaks anduri loetaud arv olemas olema. See muutub heli, valguse ja sonari puhul kogu aeg, sest tingimused muutuvad. Et see arv teada saada trükime selle ekraanile. Selleks paneme while(TRUE) käsuga korduva tegevuse käima. Järgnev osa peab olema loogelistes sulgudes, et programm teaks mida korrata. Seega, peale kordamise alustamist loeme oma andurit, mille olime ühendanud. Siia tuleb kirjutada oma valitud anduri lugemise rida. See on eespool mainitud rida 3. Valgusanduri puhul näiteks ValgusAndur=Sensor(S1); Vaata spikrist teiste andurite lugemine. Nüüd teeme rea 2 puhtaks, et sinna tulemus kirjutada. Vaata juhendist kuidas rida 2 puhastada. Tunnis otsustasime tegeleda helianduri, sonari ja valgusanduriga siis nende väljund on numbriline ja saame trükkimiseks kasutada käsku trüki number NumOut(10,LCD_LINE2,ValgusAndur); Vaadake ja uurige mis see 10 on! Ning viimaseks paneme väikese viite Wait(MS_100); ning loogelised sulud kinni.
ONGI LIHTNE!
Kuidas see harjutus Teil tehtud saab, kui mainitud spikrid on pea kõik Kullos mööda klassi laiali aga eks IT mehed ise teavad!
Õpetaja Mait lubas selle programmi kodus järgi proovida ja rabas andurid ning mootori kaasa. Aju aga jättis Kullosse laua peale! Kahju kui õpetaja ajud lohakile jätab ja unustab lubadused!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar